Kas tööriided parandavad või paisutavad ettevõtte keskkonnajälge?

Enamik ettevõtteid ei mõtle tööriietele kui keskkonnateemale. Need lihtsalt peavad olema puhtad, vastupidavad ja õigel ajal kättesaadaval. Tegelikult peitub aga ühe tööriidekomplekti taga üllatavalt pikk ja ressursimahukas ahel, mis määrab lõpuks, kas tööriided aitavad ettevõtte keskkonnamõju vähendada või hoopis kasvatavad seda märkamatult.

Tööriiete elutsükkel ja sellega ka keskkonnamõju tekkimise kohtade jada on pikk – alates puuvilla kasvatamisest, materjalide töötlemisest ja tootmisest. Sealt edasi lisanduvad tekstiilide pesemine, kuivatamine, logistika, parandamine, ladustamine ja lõpuks ringlussevõtt või jäätmekäitlus.

„Selleks, et Lindströmi töörõivaste renditeenuse jalajälg oleks võimalikult väike, oleme harutanud selle lahti üksikuteks lülideks ja tegeleme järjekindlalt iga lüli keskkonnamõju vähendamisega. Lisaks anname igal aastal edusammudest, aga ka tagasilöökidest põhjaliku ja ausa ülevaate oma jätkusuutlikkuse raportis,“ räägib Lindström Eesti tegevjuht Roland Raud.

Tööriiete suurim mõju ei teki ainult tootmises

Üks suurima keskkonnamõjuga etappe Lindströmi tekstiilirenditeenuse puhul on puuvillatootmine – selleks kulub väga suur kogus vett.

„Me ei saa vähendada puuvilla veevajadust. Aga me saame vähendada survet uue puuvillatekstiili tootmise järele, kui hoiame olemasolevad tekstiilid võimalikult kaua kasutuses, parandame neid ning väldime ületootmist,“ ütleb Roland Raud.

Tootmistasandi keskkonnamõju kokkuhoidmiseks kasutab Lindström nn production-on-demand põhimõtet, mis tähendab, et tööriideid ei toodeta suurtes kogustes lattu seisma, vaid vastavalt reaalsele vajadusele.

„Tekstiilitööstuse üks suurimaid probleeme on ületootmine. Paljud töörõivatootjad valmistavad oma rõivaid hüpoteetilistele klientidele – tuhandeid komplekte tekstiili ootab ladudes kandjat. Paljud neist saab tekstiiliprügi enne kui keegi nad üldse kunagi selga paneb. Meie eesmärk on toota täpselt nii palju, kui päriselt vaja läheb – kuna meie teenus on üles ehitatud rendipõhimõttele, siis on meil reaalsest kasutusvajadusest väga hea ülevaade,“ selgitab Raud.

Oluline roll on ka tööriiete disainil. Lindströmi rõivad on disainitud nii, et kulunud või katki läinud detaili – näiteks tasku, varruka või krae – saab vajadusel välja vahetada ilma kogu eset utiliseerimata.

„Kui ettevõte ostab oma töötajatele jaki ja sellel kulub ära üks detail, siis tuleb jakk ära visata ja osta uus. Lindströmi rendirõivaste puhul parandatakse katki läinud kohad või asendatakse rõiva kasutuskõlbmatuks muutunud moodul – mitte terve rõivas. Nii väheneb taas vajadus uute rõivaste järele ja sellega käsikäes ka tekstiilijäätmete hulk,“ ütleb Raud.

Taaskasutus ja ümbertöötlemine on väljakutse

2025. aastal parandasid Lindströmi pesumajad ligi 2,9 miljonit tekstiilieset ning 66% tekstiilijäätmetest suunati taaskasutusse. Ettevõtte eesmärk oli jõuda 2025. aastaks 100% tekstiilijäätmete ringlussevõtuni, kuid seda ei õnnestunud saavutada keerulise turuolukorra ja tehnoloogiliste piirangute tõttu. Ka Eestis on kauaoodatud tekstiili ümbertöötlustehase plaanid rappa jooksnud.

Mitmed regiooni tekstiili ümbertöötlejad on oma töö peatanud, sest valminud kiudmaterjalile ei leita hetkel veel rakendust. Kõik ringlussevõtjad ei suuda ka töödelda segakiududega või keerukate lisadetailidega tekstiile.

„Ringlussevõtt kõlab paberil sageli lihtsamalt, kui see päriselt on. Suur väljakutse on näiteks keerukama disainiga tööriided või porivaibad, kus materjalid, tugevdused ja lisadetailid muudavad ümbertöötlemise keeruliseks. Töötame juba täna lahenduste kallal, mis võimaldavad meil tulevikus valmistada vanast tekstiilist uut tekstiili toorainet. Ka see on praegu veel keeruline – ümbertöödeldud materjali hind on sageli kallim kui uus toormaterjal ning kõik lahendused ei vasta veel tööriiete vastupidavus- ja kvaliteedinõuetele,“ selgitab Raud.

Tema sõnul sisaldas 2025. aastal 30% ostetud tekstiilidest ümbertöödeldud või eelistatud bio-põhiseid materjale, aasta varem oli see näitaja 36%. „Põhjuseks on muu hulgas see, et kõik alternatiivsed materjalid ei vasta veel tööriiete vastupidavus- ja kvaliteedinõuetele. Aga töö selle osakaalu suurendamiseks jätkub,“ kinnitab Lindströmi juht.

Üllataval kombel ei ole aga tekstiilijäätmed sugugi Lindströmi suurim jäätmevoog. Märkimisväärse osa moodustavad hoopis porivaipade pesemisest ja reovee puhastamisest tekkivad jäätmed.

„Porivaibad koguvad hoonetesse jõudva mustuse enda sisse ja nende pesemisel tekib aasta jooksul väga suur kogus liiva, muda ja setet. Just nende jäätmevoogude täielik ringlussevõtt on täna üks keerulisemaid väljakutseid, sest toimivaid ümbertöötlemislahendusi veel väga palju ei ole. Praegu käideldakse neid jääke vastavalt rangetele keskkonnanõuetele, kuid kogu sektor otsib aktiivselt võimalusi, kuidas neid tulevikus rohkem väärindada ja ringlusse suunata,“ ütleb Lindström Eesti tegevjuht.

Vähem vett ja rohkem taastuvenergiat

Pesuprotsessil on väga suur mõju sellele, kui suur on tööriiete keskkonnajalajälg. Lindströmi grupis pestakse aastas üle 213 000 tonni tekstiile, millega kaasneb märkimisväärne vee- ja energiakulu ning suur logistiline koormus.

„Kui mõelda, kui palju tööriideid igapäevaselt tööstustes, haiglates või teeninduses liigub, siis saab kiiresti selgeks, et isegi väikesed parandused süsteemi efektiivsuses annavad väga suure keskkonnamõju. Pesemine jääb tööriiete puhul alati ressursimahukaks tegevuseks – sellest ei pääse. Küsimus on selles, kui targalt seda teha,“ ütleb Raud.

Just seetõttu on Lindström viimastel aastatel keskendunud pesuprotsesside ja energiakasutuse tõhustamisele. Ettevõte on teinud märkimisväärseid investeeringuid pesumajade energiatõhususse, veepuhastuslahendustesse ja vee taaskasutusse, et vähendada ühe pestud tekstiili keskkonnamõju. Ka Tallinna külje all asuvas Loo pesumajas taaskasutatakse näiteks tööriiete loputusvett porivaipade eelpesuks, mis aitab märkimisväärselt veekulu vähendada.

2025. aasta lõpuks pärines 82% ettevõtte pesumajades kasutatavast elektrist nullheitega allikatest. Lisaks tehti 27% transpordikilomeetritest taastuvkütuste või elektri abil. Aastaga vähenes Lindströmi grupi kasvuhoonegaaside heide 6%.

„Kui ettevõte ostab oma tööriided ja peseb neid juhuslikult valitud pesumajades ilma põhjalikult läbimõeldud süsteemita, on väga keeruline saavutada sama ressursitõhusust, mida võimaldab spetsiaalselt selleks üles ehitatud Lindströmi tööstuslik mudel,“ ütleb Raud.

Ka partnerid peavad oma jalajälge vähendama

Lindström on seadnud eesmärgiks vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet 50% võrra aastaks 2030 ning jõuda net-zero heitmeni kogu väärtusahelas aastaks 2050. See tähendab, et tähelepanu ei ole ainult ettevõtte enda tegevustel, vaid kogu süsteemil – materjalidel, tarnijatel, logistikal ja toodete elueal.

2025. aasta lõpuks oli juba 41 grupi peamist tarnijat seadnud endale teaduspõhised heitmete vähendamise eesmärgid.

Roland Raua sõnul liigub Euroopa Liit järjest rohkem selles suunas, et tekstiilid peavad olema vastupidavamad, parandatavad ja ringlussevõetavad ning ettevõtted peavad senisest rohkem vastutama kogu elutsükli eest.

„Kui tööriided ostetakse lihtsalt välja, siis on väga keeruline hallata nende tegelikku kasutust, parandamist, ringlust ja keskkonnamõju kogu elutsükli jooksul – kuitahes „roheline“ ostetav tööriie ka olla ei tõota. Teenusmudeli puhul on aga kogu süsteem üles ehitatud sellele, et üks tööriie püsiks võimalikult kaua kasutuses ja võimalikult vähe materjali lõpetaks jäätmetena,“ selgitab ta.