Meditsiinitöötajate vähene vahetusriiete varu kujutab endast ohtu

Tänavu läbiviidud uuringust selgus, et suure hulga Eesti tervishoiusektori töötajate kasutuses on kuni kaks komplekti tööriideid ja vajadusel pestakse neid kodus, mis tähendab, et vahetusriiete varu on vähene. Rohkemate vahetuskomplektide kasutusele võtmine aitaks oluliselt vähendada mitmeid riske.

Lindströmi uuringus osales ligi 400 Eesti tervishoiusektori töötajat, kelle igapäevased ülesanded eeldavad spetsiaalsete tööriiete kandmist. Neist 54% sõnas, et tööandja poolt on neile tagatud vähemalt kolm komplekti vajalikke rõivaid. Seega on suure hulga Eesti tervishoiuasutuste töötajate käsutuses vaid üks või kaks komplekti tööriideid. Vahetusriiete nappus torkab eriti silma tervishoiu esmatasandil, kus iga teise töötaja jaoks on kuni kaks komplekti rõivaid.

Kuna esmatasandi tervishoius liiguvad patsiendid, kes kannavad ja levitavad nakkushaigusi, kujutavad neis asutustes kantavad tööriided endast head bakterite kasvusubstraati. Uuringu järgi ei vaheta esmatasandi tervishoiutöötajad tavaliselt tööriideid igapäevaselt. „Sel ajal puutub nende riietus vahetult või kaudselt kokku kaastöötajate ja patsientidega ning seega on neil tekstiilidel märkimisväärne osa patogeenide levikul tervishoiuasutustes,“ sõnas Lindström Eesti esindaja.

Selle tõkestamiseks tuleb töötajatele tagada piisav kogus komplekte riiete vahetamiseks. Sobiva arvu tööriiete komplektidega lahendatakse lausa mitu probleemi. Tekstiili kulumine on mõistlikum, kui kõik komplektid on korralikult ringluses, sest nii saavad need ühtlast ja jaotatud kasutust ning hooldust.

Lisaks tagab see aeganõudva hooldusprotsessi ajal võimaluse riideid vahetada. „Kui töötaja üks komplekt on pesus ja seljas olevad riided vajavad määrdumise tõttu vahetamist, siis pole seda probleemi võimalik kahe komplektiga lahendada. Puhastele riietele ligipääsu puudumine suurendab infektsioonnakkuste leviku ohtu,“ ütles Lindströmi esindaja. Et tagada puhas riie järgmisel tööpäeval, tuleb riideid pesta koduses majapidamises.

Miks ei tohi tööriideid kodus pesta?

Pea neljandik vastajatest tunnistas, et nad pesevad oma tööriideid kodus. Esmatasandi töötajate seas oli see näitaja lausa 64%. Lisaks vahetusriiete nappusele ajendab neid seda tegema ka asjaolu, et asutuse pesumajas kipuvad riided kaotsi minema.

Ent käsitledes tööriideid koos isiklike tekstiilidega, tekitatakse ohtlik olukord ristsaasteks. Lisaks puuduvad koduses tekstiilide hoolduses vajalikud oskused ja vahendid hügieenilise puhtuse saavutamiseks. Vähese komplektide arvuga käideldakse tekstiile palju ja need kuluvad kiirelt ning vajavad tihedat välja vahetamist.

„Kuigi välimuse järgi võib tunduda, et kodus pesumasinast läbi käinud riie on taas plekitu, ei pruugi see siiski hügieeninõuetele vastata,“ lausus Lindströmi esindaja. Seevastu tööstuslikus pesuprotsessis tagatakse vastavus riskianalüüsi- ja biosaaste kontrollsüsteemi standarditele. Pesu käitlemisel rakendatakse tootmistavasid, mis koduses tekstiili pesemises nõuaks erakordseid tingimusi. Näiteks kohalduvad pesula hoonele nõuded määrdunud ja puhaste tekstiilide alade funktsionaalseks eraldamiseks. Tekstiilid pestakse ja hooldatakse alati nii, et need vastaksid mikrobioloogilise puhtuse nõuetele, kaitstes nii teie kliente kui ka töötajaid pisikute ja nakkusetekitajate eest.