Artikkel / Tualettides toimuv pidurdab ettevõtete rohepööret
11.04.2024

Tualettides toimuv pidurdab ettevõtete rohepööret

Roheliselt mõtlevad ettevõtted otsivad üha teravama pilguga võimalusi vähendada oma igapäevaprotsesside keskkonnamõju. Tagasilööke võib aga tulla väga ootamatutest kohtadest. Näiteks mõjutab jalajälge üllatavalt palju see, millist võimalust pakub organisatsioon oma tualettides käte kuivatamiseks.

„Iga asutus tahab, et nende tualettides käte kuivatamiseks kasutatav lahendus oleks mugav, jätaks tualeti võimalikult puhtaks, lihtsustaks koristamist ning oleks võimalikult soodne. Kuna puhurid on väga mürarikkad ning pandeemia ajal sai selgeks ka asjaolu, et nende kasutamine aitab levitada pisikuid ja baktereid, langetatakse valik enamasti paberrätikute ja puuvillast kätekuivatusrulli vahel,“ räägib Lindströmi tualettruumiteenuse esindaja Katleen Parik.

Pika kasutusajaga puuvillarull vähendab paberrätikuga võrreldes CO2 emissiooni 40%

Lihtne loogika ütleb, et kõik, mis on ühekordne, ei ole enamasti loodussõbralik. Nii ka kätekuivatuspaberite puhul. Kas ja kuidas saavad kätekuivatuslahendust valivad asutused olla kindlad, et puuvillane käterätirull on keskkonnasõbralik valik, arvestades, kui palju vett ja energiat kulub puuvilla kasvatamiseks?

Tekstiilirendiettevõte Lindström tellis sellele küsimusele vastuse leidmiseks 2023. aastal uuringu, mille viis läbi jätkusuutlikkuse mõjuanalüüsidega tegelev Soome konsultatsiooniettevõte Gaia Consulting.

„Analüüsi käigus vaadeldi käterätirulli keskkonnamõju kogu elutsükli jooksul ehk tooraine kasvatamise, tootmise, transpordi, pesuprotsesside, teenuselogistika, ümbertöötlemise ja elutsükli lõpu faasis. Võrdlus paberkäterättide keskkonnamõju näitajatega tõestas, et kui puuvillane kätekuivatusrull läbib oma elutsükli jooksul 100 pesukorda, on kasvuhoonegaaside emissioon ühe kätekuivatuse kohta 41% väiksem kui paberkäterättide puhul,“ sõnas Lindströmi esindaja.

See tulemus võib tulla paljudele paberkäterättidega harjunud ettevõtetele üllatusena. Katleen Pariku kinnitusel on see aga igati mõistetav, arvestades, et üks puuvillarull kuivatab oma 100 pesukorraga elutsükli jooksul 11 000 kätepaari.

„Sama hulga käte kuivatamiseks paberrättidega kulub vähemalt 20 000 ehk tervelt 72 kilogrammi kätekuivatuspaberit. Tegelikult võib see number olla isegi suurem, sest paljud inimesed kasutavad ühe kuivatuse jaoks mitte kaks, vaid kolm paberit või enamgi,“ kommenteeris esindaja uuringu tulemusi. „Lisaks kasvavale keskkonnajalajäljele kerkivad nii kiirelt ka paberihunnikud prügikastides, mis nii koristajatele kui ka tualetikasutajatele tuska valmistavad.“

Taaskasutatud paberist valmistatud paberkäterättide kasutamine tema sõnul väga suurt erinevust ei too.  Parik tõi välja, et Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi MIT uuringu kohaselt on taaskasutatud paberkäterättide tootmisega kaasnev CO2 emissioon ja veekulu praktiliselt võrdne värske pabermassi tootmisega puidust.

Enam kui 40% suuruse CO2 emissiooni kokkuhoiu saavutamise eelduseks on puuvillarulli võimalikult pikk eluiga. „Lindström peseb selleks käterätirulle regulaarselt täpselt õige temperatuuriga ja sobilike vahenditega. Kui käterätirull rebeneb või mõni koht selles saab liiga mustaks, siis me mitte ei viska 30 meetri pikkust rulli ära, vaid parandame seda või asendame kasutuskõlbmatu lõigu rullis,“ rääkis Parik.

Puuvillast kätekuivatusrulli trumbiks on pikk eluiga ja taaskasutusvõimalused

Puuvillarulli pika eluea saavutamisele saavad ka ettevõtted ise kaasa aidata. „Näiteks ei tohiks kindlasti käterätirulli dispenserist eemaldada ja uuega asendada enne, kui rull on jõudnud lõppu. Sellisel juhul läheb rull pesu käigus sõlme ning seda ei saa enam lahti harutada ega ka taaskasutada. Lindströmi kätekuivatusrullide puhul puudub ka vajadus poolikut rulli välja võtta. Meie nutikad käterätirullide ja tualetipaberi dispenserid saadavad koristajale automaatse teate, kui rull vajab vahetamist,“ selgitas tualettruumiteenuse esindaja.

Puuvillarulli kõige suurem keskkonnamõju kaasneb selle tooraine kasvatamise ja tootmisega. Gaia läbiviidud uuring näitas, et kui puuvillast käterätirulli pestakse vaid üks kord, siis moodustavad rulli toormaterjali ehk puuvilla kasvatamisega seotud heitmed lausa 69% puuvillarulli süsinikujalajäljest. Ent kui rulli pesta sada korda, väheneb toormaterjalide osakaal elutsükli süsinikjalajäljest 8%-ni.

„Seetõttu püüamegi rulle hügieenilise hooldusega võimalikult kaua käigus hoida ning otsime pidevalt viise, et vähendada rullide tootmiseks vajamineva puuvilla hulka. Näiteks on meie kätekuivatusrullide koostises juba 80% taaskasutatud puuvilla. 100% tasemele me täna veel jõudnud pole, sest taaskasutatud puuvilla lühemad kiud on väiksema tõmbetugevuse ja kulumiskindlusega. Need on kaks olulist omadust kvaliteetse puuvillase käterätirulli jaoks. Madalam kvaliteet tähendaks, et rulli elutsükkel oleks lühem – see ei ole jätkusuutlik lahendus,“ selgitas Lindströmi esindaja.

Kätekuivatusvahendi keskkonnajalajälge mõjutab suuresti see, mis sellest pärast oma töö tegemist saab. Paberkäterättide saatus on rõõmutu – suur osa neist jõuab olmejäätmetena prügimäele või põletusahju. „Väidetavalt moodustavad paberkäterätid kuni 40% kontoriprügist ning erinevalt kirjutuspaberist, ajalehtedest või papist on paberrätikute taaskasutusvõimalused praegu napid ja neid alles uuritakse. Puuvillased käterätirullid lõigatakse aga pärast pikka teenustust õlilappideks või neist valmistatakse uus kiud taaskasutatud tekstiili valmistamiseks. Seeläbi väheneb rulli keskkonnajalajälg veelgi,“ lisas Katleen Parik.

Lindströmi esindaja tõdeb, et kätekuivatusmeetodi valikuga kaasnev keskkonnamõju võib tunduda mõne suure tootmisettevõtte ressursimahukuse juures võrdlemisi vähetähtis. „Kui aga ettevõte on võtnud jätkusuutlikkuse oma südameasjaks, siis tasub kasutada iga võimalust oma jalajälje vähendamiseks. Eriti, kui lahendused on sedavõrd lihtsad nagu kätekuivatuspaberite vahetamine puuvillarullide vastu,“ lisas Parik.

Avatar
Lindström Group