
Miks tööriided naistele ei ole lihtsalt väiksemad meeste tööriided?
Tööpäev algab sageli enne seda, kui esimene klient ukse vahelt piilub või esimene kaubakast riiulile jõuab. Mari tõmbab hommikul vormi selga, Kertu seob põlle ette, Kadri haarab tööjope. Ja siis hakkab rääkima keha. Mitte sõnadega, vaid omal vaiksel viisil – läbi selle, kas õlad saavad liikuda, kas puusadele jagub liikumisruumi, kas selg püsib päev otsa sirge või hakkab juba lõunaks oma õigust nõudma.
Üks levinumaid ja kallimaid vigu, mida tööriiete valikul tehakse, on arvamine, et tööriided naistele on nagu tööriided meestele, lihtsalt väiksemad. Tegelikult on naiste ja meeste kehaproportsioonid ning liikumine erinevad, mistõttu võib vale lõige vähendada liikumisvabadust ja suurendada lihaspingeid ning väsimust.
Kuidas naiste ja meeste keha erinevalt liigub ja miks see on oluline?
Naiste ja meeste kehad ei erine ainult mõõtudelt, vaid ka liikumiselt. Naiste õlad on reeglina kitsamad ja hoiavad veidi ettepoole, puusad on laiemad ning raskuskese paikneb pisut madalamal, rohkem vaagna ja reite suunas, sest kehamass jaotub rohkem puusade ümber. Meeste raskusese on keskmiselt pisut kõrgemal, sest rohkem massi on ülakehas, rindkere ja õlavöötme kandis. Seega on meeste lõiked enamasti tehtud sirgemale kehakujule ja laiemale õlavöötmele.
Kui võtta meeste lõige ja teha sellest lihtsalt väiksem versioon, tekivad tuttavad mured – püksid kisuvad puusast, aga vöökohta jääb tühimik ning jakk pigistab õlgadest, seljast on aga liiga lai. Keha reageerib sellele: Epp tõstab töö käigus alateadlikult õlgu, Tiina hoiab käsi veidi vales suunas ja Sirje väldib kummardamist, sest riie tõmbub pingule. Need on küll väikesed asjad, aga toimuvad päevas sadu kordi. Nii sünnivadki mikrotraumad ja lihaspinged, mis vaikselt, aga järjepidevalt kuhjuvad.
Peamised vead tööriiete valimisel ja kuidas neid vältida
Suurim komistuskivi on universaalse lõike usaldamine. Ühe mudeliga kogu meeskonna vajaduste katmine tundub mugav, kuid praktikas tähendab see osadele töötajatele ebamugavust igal tööpäeval. Kui ametirõivad ei istu, kaob liikumisvabadus ja tekib vajadus pidevalt riideid kohendada. Seda ei mõõdeta kellaga, aga see kulutab tähelepanu ja energiat ning tööpäeva lõpuks on väsimus suurem, kui peaks.
Teine levinud viga on ergonoomika alahindamine. Kvaliteetsed tööriided ei ole ainult vastupidavad, vaid läbimõeldud – just nagu hea tööriist. Nad arvestavad liikumisvaruga ning sellega, kuhu tekib pinge siis, kui töötaja tõstab käed üles, kükitab, pöörab või küünitab. Kui õmblused on vales kohas või materjal ei tee kehaga koostööd, on tulemuseks sundasendid. Sundasend on salakaval – ta ei tee kohe haiget, aga teeb vaikset õõnestustööd.
Kolmas asi, millest üllatavalt vähe räägitakse, on taskute loogika. Tööriiete disainis on olemas väikesed, kuid nutikad lahendused nagu varjatud taskud ja mikrotaskud, mis hoiavad töövahendid seal, kuhu käsi loomulikult satub. Kui tasku on liiga taga, liiga kõrgel või liiga sügaval, hakkab töötaja korduvalt keha väänama, randmeid painutama või õlga tõstma. Üks liigutus ei loe, aga sajad kordused päevas loovad mustri, mis väsitab ja pingestab.
Neljandaks jäetakse sageli tähelepanuta vormirõivaste psühholoogiline mõju. Riietus kujundab hoiakut. Kui inimene tunneb end tööriietes kohmakalt, kandub see üle kehakeelde ja suhtlusesse. Teeninduses võib see tähendada vähem avatust ja vähem kindlust. Hästi istuvad vormirõivad annavad rahuliku enesekindluse, mis teeb hääle soojemaks ja liigutused sujuvamaks. Klient tajub seda, isegi kui ta ei oska põhjust nimetada.

Kas tööriided naistele erinevad tööriietest meestele?
Jah, ja peaksidki erinema. See ei ole moe, vaid biomehaanika ja tööohutuse küsimus. Tööriided naistele peavad arvestama talje ja puusade suhtega, õlgade asetusega ning jätma liikumisvaru rindkere ja selja piirkonda. Samal ajal peavad tööriided meestele sobima teistsuguse kehakujuga.
Eraldi läbi mõeldud lõigetest võidavad kõik. Liikumine on vabam, töö sujub kiiremini, väsimus on väiksem ja väheneb risk, et tööpäeva lõpuks on keha pinges ning meel tühi.
Miks vaid ühe lõike kasutamine on ettevõtte kalleim viga?
Kõige kallim valik ei ole see, millega kaasneb suurim hinnalipik. Kõige kallim on see, mis ei sobi kandjale. Valed töörõivad kasvatavad nähtamatuid kulusid: rohkem lihaspingeid, rohkem katkestusi, suurem eksimisvõimalus, suurem õnnetuste risk ja pikemas vaates rohkem haiguspäevi. Lisaks kannatab teeninduse kvaliteet, sest väsinud inimene ei saa olla oma parimas vormis, isegi kui ta väga tahaks.
Tööriided on ergonoomiline inseneritöö. Kui ettevõte tahab toetada inimesi ja tulemust, tasub valida lahendus, mis arvestab kehade erinevuse, töö iseloomu ja sellega, kuidas tegelikult liigutakse. Siis ei ole ametirõivad lihtsalt vorm, vaid tööpäeva vaikne tugi.
Kui soovid, et tööpäev oleks veidi kergem ja riided teeksid oma töö vaikselt ära, vaata Lindströmi tööriiete renditeenust ja leia sobiv lahendus oma meeskonnale.




