Lindström piirab mikroplasti jääkide sattumist keskkonda

Mikroplasti näol on tegemist väiksema kui 5 mm diameetriga plastosakestega, mis ohustavad inimesi, loomi kui ka maailma veekogusid. See jõuab loodusesse plastmassiprügi lagunemisel, aga ka kehakoorijates ning isegi hambapastas sisalduvate abrasiivosakestena. On aga väheteada fakt, et seda eraldub ka sünteetiliste riiete kulumisel ja pesemisel.

“Sünteetilised materjalid, mida Lindström oma vaipades, tööriietes ja hotellitekstiilides kasutab, on mehaaniliselt tugevad ning keemiliselt vastupidavad. Sünteetilise materjali kasutamise pahupool on aga see, et selle pesemisel eraldub kümme korda rohkem mikroplasti kui muu pesu pesemisel,“ sõnas Lindström Eesti Baltikumi Asepresident Kadrian Jaagund-Ratasepp. Tema sõnul võimaldab innovatsioon tootearenduses luua tugevama ja tihedama koega tekstiile, mis eraldavad pesemisel vähem osakesi. Alternatiive on siiski täna veel väga vähe saadaval. „Jälgime huviga materjaliteadlaste tööd, et leida veelgi keskkonnasõbralikumaid sünteetilisi materjale, mida tekstiilisektoris kasutusele võtta,“ lisas Jaagund-Ratasepp.

Lindström teeb igapäevaselt suuri pingutusi, et vähendada tööprotsesside käigus eralduva mikroplasti hulka. Selle tulemusel leidub pesumaja heitvees täna neli korda vähem mikroplasti jääke kui keskmise kodumajapidamise pesuvees.

Mikroplasti jõuab ka inimese toidulauale

Mikroplast lõpetab tavaliselt veekogudes, kus see laguneb veel omakorda väiksemateks osakesteks. Mereloomad peavad mikroplastosakesi toiduks, sest need on värvilised ja sarnanevad tegelike toidutükkidega. Esiteks tähendab see seda, et mereloomad jäävad ilma päris toidust, mida nad ei suuda mikroplastist eristada. Teiseks aga kandub mikroplast toiduahela kaudu lõpuks ka inimeste toidulauale, eritades meie organismi jõudes mürgiseid kemikaale.

Arvatakse, et inimese kehasse jõuab hingamisteede või toidu-joogi kaudu aasta jooksul rohkem kui 74 000 mikroplasti osakest, kusjuures mõningate uuringute kohaselt võib inimene süüa nädalas tervelt pangakaardi jagu plastikut. Mikroplasti sisaldab ka meie joogivesi, sest imetillukesed plastikutükid imbuvad läbi pinnase ka põhjavette. Eriti palju plastikut sisaldavad veepudelid – kui kraanivee joojad neelavad aastas ca 4000 mikroplastiosakest, siis inimesed, kes tarbivaid vaid pudelivett, võivad seeläbi tarbida lisaks tervelt 90 000 osakest plastikut.

Pesupesemine keskkonnasõbralikumaks

Et piirata mikroplasti jõudmist keskkonda, kasutavad Lindströmi pesumajad vedelaid pesuvahendeid, madalaid temperatuure ja eelpesu. Pesupehmendaja aitab vähendada selle vabanemist 35%. Lisaks sellele on Lindströmi pesumasinatega võimalik pesu pesta madalal temperatuuril – neid võimalusi saab mikroplasti eraldumise vähendamiseks rakendada ka kodumajapidamises.

Reoveepuhastussüsteemidel on samuti oluline roll mikroplasti eemaldamisel ning Lindströmi esindaja sõnul kehtivad reovee- ja filtreerimissüsteemidele ranged eeskirjad ja piirnormid. „Kaasaegne tehnoloogia võimaldab sageli neid piirnorme isegi ületada, näiteks Lindströmi pesumajades kasutatav ultrafiltratsiooni süsteem suudab mikroplastiosakesed veest täielikult eemaldada, eraldades reoveest ligi 98%vabanenud mikroplasti,“ ütles Jaagund. Koduses majapidamises selliseid süsteeme aga kasutusel ei ole, seega tuleks seal sünteetiliste kangaste pesuvahenditele ja temperatuurile rohkem tähelepanu pöörata.