Artikkel / Korralikult hooldamata meditsiinirõivastes võib koroonaviirus olla nakkav ka kolm päeva hiljem
02.04.2024

Korralikult hooldamata meditsiinirõivastes võib koroonaviirus olla nakkav ka kolm päeva hiljem

Hiljutine uuring avaldab, et kolmel tervishoiusektoris kõige levinumalt kasutataval tekstiilitüübil võib nakkavaid koroonaviiruse osakesi leiduda ka kuni kolme päeva möödudes.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel tuleb Euroopa riikides igal aastal ette enam kui 4,5 miljonit infektsioonjuhtumit, mis on alguse saanud meditsiiniasutusest. Kõrge sissetulekuga riikides, mille alla liigitub ka Eesti, on kõige sagedasemad neist erinevad kuseteedega seotud infektsioonid, kuid levinud probleeme on teisigi. Peamiselt seostatakse nakatumise kõrget sagedust korduvalt kasutatavate esemetega nagu torud, kateetrid ja ventilaatorid.

Nüüd selgub, et mis puudutab koroonaviirust – võivad potentsiaalseks nakatumise allikaks olla ka säravvalged arstikitlid ning patsientide haiglarõivad. Seda juhul, kui riided ei ole läbinud korralikku hügieenilist eripesu.

Eksperdid hoiatavad meditsiinipersonali “töö koju kaasa võtmise” eest

“Juba koroonapandeemia puhkedes hoiatasid De Montfort University teadlased, et seni uuritud koroonaviiruste tüved suudavad tekstiilidel ellu jääda kuni 72 tundi,” sõnas tekstiilifirma Lindströmi esindaja.

“Konkreetselt Covid-19 näitel läbiviidud uuring näitab selgelt, kui oluline on see, et meditsiinipersonal ei “võtaks oma tööd koju kaasa”. Ehk ei viiks oma tööriideid kodusesse pesumasinasse,” hoiatab ta.

Uuringu käigus viidi läbi mitmeid katseid, kasutades selleks erinevaid temperatuure, pesuprogramme ja pesumasinaid (kodune, tööstuslik, haigla pesumaja ning osoonil põhinevad pesulahendused). Testides selgus, et pestes materjale väga kõrgetel temperatuuridel saab viirusest jagu isegi koduses pesumasinas. Kuigi see ei välista see ohtu, et saastunud riided ei võiks enne masinasse jõudmist jätta koroonaviiruse jälgi erinevatele pindadele, kust kodustel avaneb võimalus viirus üles korjata.

See uuring ainult kinnitab soovitust, et kõiki meditsiinisektoris kasutuselolevaid tööriideid tuleks pesta tööstuslikes pesumajades. Tööstuslikule pesule kehtivad kindlad reeglid, mis tähendab, et õed ja tervishoiutöötajad ei pea muretsema, et nakkusohtlikud viirusosakesed võiksid olla ohuks nii nende endi kui ka koduste tervisele.

Eriti nakkusohtlikud haiglatekstiilid transporditakse õhukindlalt

Tööstusliku pesu korral sorteeritakse juba haiglas eriti nakkusohtlikud voodilinad, patsiendirõivad ja kirurgilised tekstiilid eraldi. Teksiilid transporditakse pesumajja spetsiaalsetes õhukindlates kottides, mis tagavad kõigi tervishoiutekstiile käsitlevate inimeste ohutuse. Erilised kotid lahustuvad alles pesumasinas vastava pesuprogrammi käigus.

“Teine põhimõte on barjääriloogika. Lindströmi pesumajades on kasutusel tunnelpesumasinad, mis tähendab, et neil masinatel on kaks ust, mis avanevad erinevatesse ruumidesse. Must pesu läheb sisse ruumist, kus tegeletakse vaid musta pesuga. Peale hügieenilist pesuprotsessi võetakse need välja juba teisel pool seina asuvast ruumist, kus on vaid puhas pesu. Nii on välistatud, et puhas pesu võiks oma hügieenilisuse kaotada,” selgitab Lindströmi esindaja, kuidas on pesumajades ristnakkuse oht miinimumini viidud.

Avatar
Lindström Group