Kadrian Jaagund-Ratasepp: Aitab paberrätikust! Kätekuivatus koormab liigselt keskkonda

Euroopa juhtiva tekstiiliteenuste ettevõtte Lindström Eesti esindaja sõnul jätavad avalikes tualettruumides tekkivad jäätmed keskkonnale märkimisväärse jälje, mistõttu on vaja hakata seadma rangemaid piire paberi kasutamisele kätekuivatusvahendina.

Lindström Eesti tegevjuhi Kadrian Jaagund-Ratasepa sõnul on käte kuivatamiseks kaubanduskeskuste, meditsiini- ja haridusasutuste, büroohoonete ja muude avalike asutuste tualettruumides tavaliselt mitu varianti, seda paberrätikute, kätekuivati või käterätirulli näol. Igaühel neist on omad plussid ja miinused.

Paberätikud tekitavad koguseliselt kõige rohkem jäätmeid ning muudavad koristajate elu keerulisemaks. “Tänu kätekuivatile või puuvillast kätekuivatusrullile võidab koristaja väärtuslikku aega ja saab keskenduda suuremat hügieeni nõudvatele aladele. Soome kaubanduskeskuste kogemus näitab, et paberrätikust loobumine kasvatab koristamise tõhusust pea 15%,” ütles Jaagund-Ratasepp.

Kätekuivati on eelkõige mugav ja võrdlemisi odav variant, sest sellega kaasnevad kuluread on vaid selle tootmine, transport, paigaldus ja elekter. Kuid kas see on ka parim lahendus tualettruumi kasutajale ja keskkonnale?

Puhur levitab baktereid

“Kuivati soe õhk kuivatab käsi, kuid puhub samal ajal laiali bakterid, mis võivad kanduda järgmise kasutajani. Lisaks sellele kaasneb kuivati kasutamisel vali müra, millel on tõestatud negatiivne mõju nii inimese vaimsele kui ka füüsilisele tervisele,” sõnas Jaagund-Ratasepp. Tema sõnul sõltuvad kuivati ülalpidamiskulud sellest, kui palju elektrienergiat masin vajab, kui pikk on kuivatusrežiimi pikkus ning kas märgade käte kuivatamiseks peab kuivati õhku soojendama.

Jaagund-Ratasepp sõnas, et kuigi paberrätik ja käterätirull on kahtlemata puhurist hügieenilisemad, siis keskkonnasäästlikkuse koha pealt on kätekuivatusrull kindel võitja.

“Keskmise kaubanduskeskuse külastajad, kelle käsutuses on keskuse peale näiteks 22 kätekuivatuspunkti, kulutavad aasta jooksul ära kõigest 15 kätekuivatusrulli, mida selle elutsükli lõpus on võimalik kaaskasutada puhastuslappide või moppidena. Samal ajal tekib paberrätikute kasutamisel üle poole tonni jäätmeid, mida paraku ümber töödelda enam võimalik pole. Tavaliselt nendest komposteeritakse vaid väike osa – ülejäänud lõpetab ikka olmeprügis,” tõdes Jaagund.

Puit väärib pikka eluiga

Tekstiiliteenuste Kutseliidu (WIRTEX) andmetel kulub puuvillarulli kasutamisel võrreldes kätekuivatuspaberiga 95% vähem jäätmeid ning selle käitlemine nõuab 48% vähem energiat. Käterätirull on tavaliselt renditeenus ning toimib ringmajanduse põhimõttel, kus jäätmeid tekib minimaalselt.

”Puuvillla kasvatamine on veekulu tõttu puidu kasvatamisest kahtlemata ressursimahukam, kuid puuvill taastub oluliselt kiiremini. Arvestades seda, kui väärtuslik ja aeglaselt taastuv tooraine on puit, võiksime seda kasutada siiski jäävamate väärtuste loomiseks kui seda on 5-sekundilise elueaga paberkäterätt,” lisas Jaagund-Ratasepp.

Riik saab olla eeskujuks

Tema sõnul on paberrättide kasutamine õigustatud ainult valdkondades, kus käsi tuleb puhastada väga suurest mustusest ning kus kuivatamisele järgnev tavaliselt ka desinfitseerimine. ”Oma igapäevatoimingute järel käte kuivatus ei nõua üldjuhul sellisel tasemel hügieeni nagu kalatööstuses, õliste masinatega või operatsioonisaalis käsi kasutades. Seetõttu peaksid avalike tualettide omanikud vaatama peeglisse ja küsima endalt, kas nad ei saaks teha siiski paberrätikutest loobudes teene oma tarbijatele, töötajatele ja keskkonnale,” sõnas Jaagund-Ratasepp.

Tema hinnangul on eriti oluline roll siin avalikul sektoril, kes peaks näitama oma tegevusega ja eriti teenuseostjana eeskuju.

”Inimeste ja organisatsioonide igapäevategevuse mõju keskkonnale on saamas üha kriitilisemaks küsimuseks. Riigiasutused ja avalik-õiguslikud organisatsioonid saavad näiteks hangete tingimustes tualetiteenustele keskkonnasäästlikumaid standardeid seades teha väga suure sammu rohelisema tuleviku suunas,” nentis Jaagund-Ratasepp.