Halvas korras avalikud tualettruumid peletavad külastajaid

Kas külastaksid taas asutusi, mille tualettruumid olid sedavõrd ebameeldivad, et otsustasid kannatada koduni?

Lindströmi tualettruumi teenuse esindaja Katleen Pariku sõnul on üha rohkem kaubanduskeskusi, kultuuri- ja meelelahutusasutusi ning teisi organisatsioone mõistnud, et see, mis toimub nende tualettruumides, mõjutab väga tugevalt nende mainet oma klientide silmis. Jäätmete hulka ja koristaja töövaeva vähendav Lindströmi teenus on seetõttu tegemas üha jõulisemat võidukäiku, pakkudes lisaks puhtusele ka võimalust vähendada ettevõtte keskkonnajälge.

Möödunud suvel Elva jaamahoones avatud uus turismiinfo- ja külastuskeskus Elav Elva võttis Lindströmi tualetiteenuse kasutusele niipea, kui teenust organisatsiooni meeskonnale tutvustati. „Nägime, et see on ideaalne lahendus keskuse avamise järel ilmnenud tualettruumide heakorraprobleemidele,“ sõnas Elav Elva koordinaator Maarja Ilves.

„Meil käib väga palju rahvast ning tualettides oli seetõttu väga keeruline korda hoida. Paberrätikud said pidevalt otsa ja vedelesid põrandal, seebidosaatorid olid koledad ja katkised, koristajal polnud lihtsalt inimlikult võimalik seda seisu parandada,“ kirjeldas ta olukorda keskuse tualettruumides enne teenuse kasutuselevõttu.

Puhtus ja innovatsioon

Ilvese sõnul ei teki tänu puuvillast kätekuivatusrullide kasutuselevõtule tualettruumides enam sisuliselt üldse prügi. „Meil on kasutusel ka tugevad lukustatavad seebidosaatorid, mis on vähendanud märkimisväärselt seebikulu. Eriti mugav on see, et tualettruumi teenus kasutab sellist kaasaegset tehnoloogiat nagu mobiiliäpp. Saame telefoni kohe teavituse, kui käterätirull vajab vahetust,“ rõõmustas ta.

WC-s valitsev kord ja puhtus pole ainus väärtus, mida Lindström Elav Elva keskusele pakub. Keskusesse saabujaid tervitab ka ilus ja kvaliteetne disainvaip, mis on aidanud kordades vähendada põrandale kanduva mustuse hulka. Keskuse esindaja sõnul on muutus hakanud silma ka külastajatele ja koostööpartneritele, kes Elav Elva meeskonda ilusate ruumide ja korra eest sageli kiidavad.

„Meie kogemus tõestab, et see teenus on ülivajalik igale asutusele, kus on palju kliente ja töötajaid. Üldine mulje on palju parem ning koristaja elu samuti kergem,“ kinnitas Maarja Ilves.

Tualettruumid kui bakteripesad

Lindströmi tualettruumi teenuse esindaja Katleen Parik kinnitusel pole Elav Elva keskuse kogemus sugugi unikaalne. „Kui külastaja näeb tualettruumi astudes esimese asjana prügikasti, mis on täis kasutatud kätekuivatuspabereid, samal ajal kui käte kuivatamiseks enam puhtaid pabereid ei ole ning seebidosaator on ka tühi, siis teeb ta selle kogemuse põhjal järelduse organisatsiooni kliendisõbralikkuse kohta. Lindströmi ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 70% eestimaalasi isegi väldib selliste asutuste külastamist, mille tualetid on pidevalt halvas olukorras,“ rääkis Katleen Parik.

Tema sõnul tekitavad mustad tualettruumid paratamatult tunde, et seal viibimine on ebahügieeniline. „Väga paljud inimesed kardavad halvas korras tualettruumis isegi haigestuda. 69% meie uuringus osalenutest ütlesid, et nad muretsevad selle pärast, kuidas avalikus tualetis pesitsevad bakterid mõjutavad nende tervist,“ rääkis ta.

Lindströmi esindaja kinnitusel ei aima paljud tualetikasutajad samas, kui palju mõjutab tualettruumi hügieenitaset see, mil moel inimesed käsi kuivatavad. „Sageli arvatakse, et paber on kätekuivatusrullist hügieenilisem lahendus. Tegelikult on kätekuivatusrulli kasutamine vägagi hügieeniline. Jaotur tõmbab kasutatud rätikulõigu kohe pärast kuivatamist automaatselt kasutatud rulli konteinerisse, tagades nii, et igat lõiku kasutatakse kuivatamiseks vaid ühe korra ja kasutatud puuvill ei puutu ühelgi hetkel kokku puhta puuvillarätiga,” selgitab Parik.

Selline kasutusviis tagab hügieenilisema keskkonna ka jaoturi ümbruses. „Euroopa tekstiililiidu uuringu andmetel pesitsevad kätekuivatusrullide jaoturitel üldjuhul vaid üksikud ohutud bakterid. Paberrättide puhul on see number mitmekordne, lisaks on niisked rätid prügikastis ja selle ümbruses veel omakorda pisikukoldeks. Populaarsete survepuhurite sees ja läheduses võib bakterite arv olla kätekuivatusrulli lahendusega võrreldes lausa mitmesajakordne. Kuivatuse käigus paiskuvad hooletu pesija kätelt baktereid nii puhurile, kuivataja näkku ja kehale ning isegi kuni kahe meetri kaugusele puhurist,” sõnab Katleen Parik.

Tualettruumi keskkonnamõju

Lindströmi esindaja kinnitusel on enamike teenust kasutavate asutuste esmased eesmärgid siiski parem kord tualettides, koristaja töö lihtsustamine ning ka jäätmete vähendamine. Ühekordsete paberrättide kasutamine tekitab tema sõnul suuremates asutustes tohutu koguse prügi.

„Näiteks keskmises kaubanduskeskuses, kus on 22 kätekuivatuspunkti, tekib paberrätikute kasutamisel aasta jooksul üle poole tonni jäätmeid, mida pole võimalik taaskasutada ja millest vaid väike osa komposteeritakse,“ selgitab Lindströmi esindaja, kelle sõnul on tänu korralikule pesu- ja hooldusteenusele võimalik kasutada kvaliteetseid puuvillast kätekuivatusrulle isegi kuni 100 korda. Oma elutsükli lõpus saadetakse käterätirullid Soome, Resteri tekstiili ümbertöötlusvabrikusse, kus sellest saab uus tekstiilikiud.

Elav Elva keskuse koordinaatori Maarja Ilvese sõnul oli tekstiili ümbertöötlemise argument teenust kasutusele võttes väga kaalukas. „Me tahtsime uut keskust avades kanda hoolt ka selle eest, et hoone keskkonnajalajälg oleks võimalikult väike. On tänuväärne, et Lindström on partner, kes looduse hoidmisele nii palju tähelepanu pöörab ja aitab ka meil jätkusuutlikum olla. See, mis saab tekstiilidest elutsükli lõpus, on kogu maailmas saanud väga tõsiseks probleemiks – mul on hea meel, et Lindström meie eest selle probleemi lahendab ja oma tekstiilitoodetele uue elu annab,“ lisas ta.