Tööinspektsioon: töötaja ei pea nõustuma tööriiete koduse pesu kohustusega

Kuigi tööriiete pesemine töötaja kodus võib tunduda lihtne lahendus, ei ole see tööandja jaoks riskivaba. Vastutus tööriiete eest jääb igal juhul tööandjale ning töötaja ei pea sellise kokkuleppega nõustuma.

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi Piret Kaljula sõnul peab tööandja seaduse kohaselt soetama töötajale tööriided, kui töö laad seda nõuab, näiteks on töö tolmune või määriv, aga ka siis, kui töötaja töötab näiteks külma temperatuuri tingimustel või õues.

Samuti peab tööandja mõtlema läbi, kuidas toimub tööriiete pesemine ja vajadusel parandamine. Valikuid on selleks mitmeid – pesumaja teenus, ettevõttesisene pesu või töörõiva rendi ja hoolduse täisteenus.

Tööandja peab hüvitama koduse pesu kulud

Piret Kaljula sõnul ei ole tööriiete kodus hooldamine keelatud. „Tööandja võib töötajaga kokku leppida, et töötaja peseb tööriideid kodus. Sellisel juhul hüvitab tööandja tööriiete pesemisega seotud kulud – tööriiete pesemine ei tohi töötajatele kaasa tuua lisakulutusi. Tööriiete hooldamine tuleb kokku leppida iga töötajaga eraldi, tööandja ei saa sundida töötajat kodus tööriideid pesema,“ selgitab Tööinspektsiooni esindaja.

Kuna tööriiete hooldusele kuluvat aega ei ole seadusega otseselt reguleeritud, piirdutakse tavaliselt vee-, elektri- ja pesuvahendite kulude hüvitamisega. Kui aga töötaja leiab, et ta ei ole nõus oma vaba aega tööriiete pesemisele, kuivatamisele, triikimisele ja parandamisele kulutama, siis ei saa tööandja teda selleks kohustada.

Tööandja vastutab

Isegi kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja hooldab oma töörõivaid kodus, ei liigu vastutus tööriiete eest töötajale.

„Tööandja peab andma töötajale selged juhised, kuidas rõivaid hooldatakse. Töötajalt eeldatakse, et ta hooldab tööriideid heaperemehelikult ja järgib tootja juhiseid. Samas tuleb arvestada, et tööriided kuluvad ajas ning see ei ole töötaja süü,“ selgitab Tööinspektsiooni esindaja.

Ka võimalike kahjude puhul ei ole vastutus tema kinnitusel automaatselt töötaja kanda. Tööandja saab nõuda kahju hüvitamist vaid juhul, kui on tõendatud, et töötaja on rikkumises süüdi.

„Kui töötaja süüd ei tunnista või ei ole kahjusumma suurusega nõus, tuleb vaidlus lahendada töövaidluskomisjonis või kohtus,“ selgitab ta.

Täisteenus lahendab rõivamure

Lindströmi müügiesindaja Heli Tappo sõnul näitab praktika, et selline hajutatud süsteem, kus iga töötaja hooldab tööriideid omal moel, võib muuta tööandja jaoks olukorra raskesti kontrollitavaks.

„Töörõivaste teema haldamine ja kokkulepete sõlmimine on suuremates ettevõtetes aeganõudev ja tüütu ülesanne. Samuti võivad erinevate töötajate ja juhtide ootused tööriiete pesemise sagedusele olla erinevad. Kõigil töötajatel ei ole ka kodus töörõivaste hooldamiseks vajalikke tingimusi, näiteks pesumasinat või sobivaid pesemisvõimalusi. Samuti on ebamõistlik eeldada töötajatelt rebenenud rõivaste parandamise oskust ja õmblusmasina olemasolu,“ lisab ta.

Seepärast korraldab üha enam ettevõtteid tööriiete halduse tervikliku teenuse toel, kus töörõivaste tootmine, pesu, hooldus ja vajadusel ka parandamine toimuvad kindlate standardite järgi.

„Lindström kannab hoolt selle eest, et igal töötajal oleks alati kapis saadaval sobiv arv puhaste rõivaste komplekte – korraldab nii rõivaste hankimise, nõuetekohase pesu, paranduse, transpordi töökohast pesumajja ja tagasi ning tööriiete elutsükli lõpus ka selle keskkonnasäästliku utiliseerimise. Meil on kliente, kes ütlevad, et nad ei ole tänu täisteenusele pidanud enam aastaid tööriietega tegelema,“ kinnitas Tappo.