Puuvillase käterätirulli keskkonnamõju hindamine

Just hiljuti läbiviidud uuring mõõdab meie puuvillaste käterätirullide süsinikujalajälge ja veekasutust alates põllult korjamisest kuni taaskasutuseni. Elutsükli hindamine annab olulist teavet optimeerimiseks ning aitab meie klientidel teha jätkusuutlikumaid valikuid.*

Milline on puuvillase käterätirulli süsinikujalajälg kogu selle elutsükli vältel? Kas jalajälg erineb pärast ühte, 50 või 100 pesu? Kuidas võrrelda käte kuivatamist paberrätikuga? Need olid mõned küsimused, millele me tahtsime vastuseid leida, tehes tootespetsiifilist elutsükli hindamist meie puuvillaste käterätirullide kohta.

Uuringu eesmärk, mida viis läbi Gaia Consulting, oli saada selge ülevaade CO2-heidetest ja veekasutusest kogu tarneahela ulatuses ning võimaldada klientidel teha paremaid informeeritud valikuid, selgitab Terhi Hasila, Lindströmi tualettruumiteenuse juht. “See hindamine kinnitab, et oleme seni õiged asjad ära teinud: optimeerinud kõiki puuvillase käterätirulli elutsükli etappe, tagades selle mitmekordse kasutamise võimaluse ja toetades ringlussevõtu võimekust.”

*Tulemused hõlmavad ainult fossiilsete CO2-heidete andmeid. Biogeensed ja maakasutuse muutuse heitmed ei olnud kaasatud. Samuti ei sisalda tulemused meie pesuruumiteenuste kollektsiooni kuuluvate doseerijate ja muude toodete CO2-heiteid.

Toormaterjalid ja tootmine avaldavad suurimat mõju

Puuvillaste käterätirullide kogu elutsükli hindamine, alates põllult tehasesse ja transpordist ringlussevõtmiseni, pole lihtne ülesanne. Kogu tarneahela vaatlemine on ainus viis saada ülevaade ja keskenduda nendele etappidele, kus süsinikdioksiidi heide või veekasutus ning seega ka parandamisruum, on kõige suuremad.

“Näiteks, kuigi see võib tunduda vastuolulisena, on tarne roll suhteliselt väike. Puuvillarulli transporditakse edasi-tagasi sadu kordi, mis võiks viidata selle suurele mõjule süsinikujalajäljele, kuid tegelikult on selle mõju üsna väike,” selgitab Hasila. Tarne moodustab ainult 3% rätikurulli süsinikujalajäljest. See aga ei tähenda, et tarne planeerimisel poleks ruumi optimeerimiseks, näiteks eelistades elektrisõidukeid või bio-põhiseid kütuseid. Saadud andmed aitavad meil asju perspektiivi seada.

Toormaterjalid ja tootmine avaldavad suurimat mõju nii CO2-heidetele kui ka veekasutusele. Näiteks, kui puuvillast käterätirulli pestakse vaid üks kord, siis moodustavad toormaterjalid lausa 69% selle süsinikujalajäljest. Ent kui rulli pesta sada korda, väheneb toormaterjalide osakaal 8%-ni. Arvestades, et toormaterjalid on pesukordade arvust sõltumata täpselt samad, on käterätirulli pikaajalisus see, mis teeb suure erinevuse. Sama kehtib ka veekasutuse kohta – uuringust selgub, et tootmisetapp moodustab kogu veekasutusest hoolimata sajast pesust ikkagi 50%.

Puuvill väärib austust ja võimalust ringlussevõtuks

Uuringust selgub, et me peaksime puuvilla suurema austusega kohtlema, märgib Hasila. Põllumajandus- ja tootmisprotsessid nõuavad märkimisväärseid ressursse, seega on oluline tagada selle väärtusliku materjali pikaajaline kasutus, mida ta tõeliselt väärib. “Me peaksime puuvilla kohtlema kui kõige õrnemat siidi. Selle korduvkasutamine käterätikuna on õige viis selle väärtusliku materjali kasutamiseks, mitte muutes seda peale ühekordset kasutust kiirmoest pärit T-särgiks, mida hiljem minema visatakse.“

Ühte puuvillast käterätirulli saab pesta ja uuesti kasutada 100 korda, mis on võrdväärne umbes 20 000 paberist rätikuga või kuni 72 kilogrammi paberiga. Samal ajal kui paberist rätikud tavaliselt lõpetavad prügilas, võib puuvillane käterätirull pärast oma otstarvet täitmist saada uue elu.

Täna taaskasutatakse üle 80% meie puuvillastest käterätirullidest uute toodete või kiududena. Siiski on meil väljakutsed, kuna taaskasutatud kiudude tootmise ja kasutamise võimekused on endiselt suhteliselt väikesed, selgitab Hasila. “Meil puudub tööstuslikul mastaabil suletud ringluse mudel, kus materjalid saavad korduvalt taaskasutatud.”

Meie eesmärk on suurendada käterätirullides taaskasutatud puuvilla kasutamist, kuid taaskasutatud kiudude kasutamisel esineb piiranguid. Kui puuvill on taaskasutatud, siis kiud muutuvad lühemaks, mis omakorda vähendab tõmbetugevust ja kulumiskindlust – need on kaks olulist omadust kvaliteetse puuvillase käterätirulli jaoks. Seega nõuab kõige jätkusuutlikuma toote leidmine erinevate omaduste tasakaalustamist ja pidevat optimeerimist. “Meil on piirangud, kui palju taaskasutatud kiudusid me saame kasutada, kuna see vähendab rulli elutsüklit, mis omakorda ei ole jätkusuutlik.”

Kuigi mõned väljakutsed, nagu tööstuslikul mastaabil taaskasutusvõimekuse arendamine, on suured ja keerukad, on ka mõned üllatavalt lihtsad viisid puuvillaste käterätirullide ringlussevõtu suurendamiseks. Kui rullid võetakse dispenseritest liiga vara välja ja tagastatakse pesemiseks, on suur tõenäosus, et üle 30 meetri pikkused rullid lähevad segamini ning nende pesemine ja taaskasutamine mutuvad võimatuks. Rulli õigel ajal vahetamine on kõige lihtsam viis jõuda 100% ulatuses ringlussevõetavuseni.

“Meie nutikas tehnoloogia teavitab personali, millal on aeg käterätirulli vahetada, tagades, et kasutajad ei pea oma käsi pükstesse kuivatama ning aidates meie klientidel kasutada ära kogu rull. Nutika tualettruumiteenuse idee on säästa aega, raha ja ressursse ning suurendada samal ajal jätkusuutlikkust.”

Käterätirulli elutüskli hindamine on hetkeolukorra pilt

Hasila rõhutab, et elutsükli hindamine on alati hetkeolukorra pilt konkreetsel ajahetkel. Kuna tootmisrajatised lähevad üle taastuvenergiale ja taaskasutusvõimekus paraneb, siis tulevikus võib olukord olla väga erinev. Kuigi jätkusuutlikkus on paljudele ettevõtetele oluline ning turul soovitakse tooteid võrrelda teiste sarnastega, juhib Hasila tähelepanu sellele, et süsinikujalajälje või veekasutuse arvutamine põhineb ikka osaliselt parimatest hinnangutest. Erinevate metoodikate tõttu on toodete võrdlemine keeruline. “See hindamine on alles esimene etapp. Peame pingutama, et saada läbipaistvat aruandlust kogu väärtusahelast, sest see teeb meie arvutused täpsemaks.”

Tulevikus kujutab Hasila ette hindamist kogu tualettruumiteenuse ulatuses, alates dispenseritest kuni käte desinfitseerimisvahenditeni. Kuna ainuüksi käterätirulli jalajälje hindamine oli suur väljakutse, siis kindlasti plastiku, keemiliste ainete ja mineraalide arvestamine suurendab keerukust oluliselt. Seniks näeb Hasila tootespetsiifilise süsinikujalajälje mõõtmist pideva optimeerimise alguspunktina ja kutsub üles arutelule, mis hõlmab kogu väärtusahelat.

“Soovime aidata meie klientidel teha paremaid teadlikke valikuid ja tagada, et meie tarnijad pühenduksid jätkusuutlikele tegevustele. Sellepärast peame kaasama kogu tarneahela sellesse arutellu.”