V\u00f5ib arvata, et 2025. aasta 1. jaanuarist midagi radikaalset ei muutu. Enamik omavalitsusi on j\u00e4\u00e4tmejaamade, kogumisringide ja korduskasutusriiete konteinerite n\u00e4ol ammu liigiti kogumist rakendanud. K\u00fcll aga v\u00f5ib j\u00e4\u00e4tmedirektiivist ja tekstiilij\u00e4\u00e4tmetest p\u00f5hjalikuma selgituseta r\u00e4\u00e4kimine s\u00fcvendada ekslikku arusaama, justkui v\u00f5rduks kasutatud tekstiil pr\u00fcgiga.<\/p>\n\n\n\n
Tekstiilij\u00e4\u00e4tmete all peetakse enamasti silmas kasutatud r\u00f5ivaid v\u00f5i tekstiile, mida valdaja ei kavatse enam kasutada ja millest soovib vabaneda. Tegelikult ei saa k\u00f5iki kasutatud tekstiilitooteid kaugeltki \u00fchte \u201ej\u00e4\u00e4tmepatta\u201c panna. Peame endiselt eristama kaht erinevat gruppi \u2013 tekstiil, mida saab korduskasutada ja selline, mis oma algsel eesm\u00e4rgil enam kasutamiseks ei k\u00f5lba. Laias plaanis on oluline, et \u00fcha v\u00e4hem tekstiili kvalifitseeruks \u00fcldse \u201ej\u00e4\u00e4tmeks\u201c ning ka oma algsel eesm\u00e4rgil teenistuse l\u00f5petanud tekstiil v\u00f5etaks kasutusele uue ressursina.<\/p>\n\n\n\n
Paljusid tekstiilitooteid, mida me ise enam kasutada ei taha v\u00f5i ei saa, sooviks kasutada keegi teine. Seega on kasutusk\u00f5lbliku tekstiilitoote korral endiselt valik number \u00fcks suunata see korduskasutusse ja mitte j\u00e4\u00e4tmekonteinerisse. Teine oluline viis tekstiilipr\u00fcgi v\u00e4hendamiseks on m\u00f5istagi katkil\u00e4inud esemete parandamine \u2013 loodetavasti t\u00f5useb see h\u00e4\u00e4bunud n\u00e4htus peatselt taas au sisse.<\/p>\n\n\n\n
Tekstiilirenditeenuse pakkujana kasutame Lindstr\u00f6mis k\u00f5iki v\u00f5imalusi tekstiili eluea pikendamiseks. Esiteks v\u00f5ib sama riideeset kasutada \u00fche ettev\u00f5tte mitu t\u00f6\u00f6tajat, aga ka erinevate ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6tajad \u2013 mida universaalsemad on t\u00f6\u00f6riided, seda pikem on \u00fcldjuhul nende staa\u017e.<\/p>\n\n\n\n
Riideid hooldades \u00f5mbleme tagasi \u00e4rakukkunud n\u00f6\u00f6bid, parandame v\u00f5i asendame katkil\u00e4inud lukud, taskud v\u00f5i muud \u201eremontivajavad\u201c osad. Pesuks kasutame s\u00e4\u00e4stlikke ja kanga vastupidavust s\u00e4ilitavaid vahendeid. K\u00f5ik see v\u00f5imaldab riide eluiga pikendada kordades \u2013 meil on selle t\u00f5estuseks ette n\u00e4idata nii m\u00f5nigi v\u00e4\u00e4rikas tunkepaar, mil seljataga juba 20 aastat teenistust ning mis j\u00e4tkuvalt oma kandjaid teenivad.<\/p>\n\n\n\n
Hulk r\u00f5ivaid s\u00fcnnib j\u00e4\u00e4tmeteks<\/strong><\/h2>\n\n\n\nTegelikult algab tekstiilij\u00e4\u00e4tmete probleem aga juba enne r\u00f5ivaste kandmist \u2013 igal aastal toodetakse \u00fclemaailmselt \u00fchtekokku hinnanguliselt 80-150 miljardit riideeset, millest m\u00f5ningate arvamuste kohaselt koguni kuni 40% ei j\u00f5ua kunagi kasutusse<\/a>. Seet\u00f5ttu peaksime otsima v\u00f5imalusi tagada, et tekstiilid poleks vaid vastupidavad, optimaalse \u00fcmbert\u00f6\u00f6deldava disaini ja materjaliga, vaid p\u00e4riselt ka vajalikud.<\/p>\n\n\n\nLindstr\u00f6mis on see \u00fcks meie olulisi p\u00f5him\u00f5tteid \u2013 me ei tooda riideid lihtsalt lattu v\u00f5imalikku kasutajat ootama. Kui kliendi uuele t\u00f6\u00f6tajale ei leidu juba kasutusel olevatest riietest sobivat komplekti, valmistame vajalikud riided 48 tunniga.<\/p>\n\n\n\n
Vaja on ringlussev\u00f5tu v\u00f5imekust<\/strong><\/h2>\n\n\n\n\u00dchel p\u00e4eval j\u00f5uab aga iga r\u00f5ivas oma eluea l\u00f5ppfaasi. Siin p\u00f6\u00f6rdub k\u00fcsimuse teravik \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlusele ja ringlussev\u00f5tule, mis toimib t\u00e4na alles v\u00e4ga v\u00e4ikestes mastaapides.<\/p>\n\n\n\n
Kunstiakadeemia juhtimisel 2021. aastal l\u00e4biviidud uuringu kohaselt j\u00f5uab suur osa Eesti r\u00f5iva- ja tekstiilitootmises tekkinud j\u00e4\u00e4tmetest t\u00e4na pr\u00fcgilasse. Vaid 8% (2020. aasta andmetel 146 tonni) suunatakse taaskasutusse<\/a>. Valus k\u00fclg selle juures on, et t\u00e4na k\u00e4sitletakse taaskasutusena ka j\u00e4\u00e4tmete p\u00f5letamist energiatootmiseks \u2013 seega saab uue elu kaduvv\u00e4ike osa Eesti tekstiilij\u00e4\u00e4tmetest. Euroopa Parlamendi kodulehel toodud andmete j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6deldakse Euroopas uuteks riieteks \u00fcmber vaid 1% kasutatud riietest<\/a>.<\/p>\n\n\n\nLindstr\u00f6mi eluea l\u00f5petanud t\u00f6\u00f6riietest l\u00e4heb \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemisele ligi 90%. M\u00f6\u00f6dunud aastal suunasime Lindstr\u00f6mi Eesti \u00fcksustest \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlusele 54 tonni t\u00f6\u00f6riideid, mis moodustab kogu Eesti tekstiilij\u00e4\u00e4tmetest k\u00fcll vaid murdosa, kuid on siiski oluline samm, et inspireerida muutust. <\/p>\n\n\n\n
Eraldi k\u00fcsimus on see, mis \u00fcmber t\u00f6\u00f6deldud tekstiilist saab. V\u00f5imalusi mastaapseks \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemiseks on maailmas paraku veel \u00fcsna v\u00e4he. Meie partner Rester valmistab oma Soome tehases r\u00f5ivaj\u00e4\u00e4kidest uued kiud, millest valmistatakse isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele v\u00f5i uusi kangaid.<\/p>\n\n\n\n
Segamaterjalid takistavad taaskasutust<\/strong><\/h2>\n\n\n\nEt selline \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine oleks v\u00f5imalik, ei piisa vaid tekstiilide liigiti kogumisest. Probleemi lahendamise \u00fcks suur keerukus seisneb selles, et paljud riided koosnevad v\u00e4ga erinevatest materjalidest. Nende segamaterjalide eraldamine ja \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine kvaliteetseteks kiududeks pole suurtes mahtudes veel tehnoloogiale j\u00f5u- ja turule taskukohane.<\/p>\n\n\n\n
Segakoostise keerukusega maadleme ka Lindstr\u00f6mis, otsides lahendust porivaipade \u00fcmbert\u00f6\u00f6tluseks. Meie vastupidavatel vahetusvaipadel on kolm kihti: kummist aluskate, l\u00f5ngasegu ja neid kahte \u00fchendav vahekiht. Taolise algmaterjali \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine on suur v\u00e4ljakutse, kuid oleme teaduspartneritega lahendusele juba l\u00e4hedal.<\/p>\n\n\n\n
Tootjavastutus lisab t\u00f6\u00f6riistakasti olulise abin\u00f5u<\/strong><\/h2>\n\n\n\nTekstiilivaldkonna ja teaduse kiire areng lubab tulevikku siiski optimistlikumas valguses n\u00e4ha. Muutuste ja innovatsiooni soodustamiseks ja rahastamiseks kehtestatakse l\u00e4hitulevikus veel \u00fcks oluline uuendus \u2013 t\u00e4he\u00fchendiga EPR (Extended Producer Responsibility) <\/em>t\u00e4histatud laiendatud tootjavastutus.<\/p>\n\n\n\nSisuliselt t\u00e4hendab see, et tootja (v\u00f5i toote turuletooja) peab tagama tema turule lastud toodete kestvuse, kvaliteedi ja parandatavuse ning kasutatud toodete k\u00e4itlemise, kordus- v\u00f5i taaskasutamise v\u00f5i k\u00f5rvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud kannab tootja.<\/p>\n\n\n\n
Selle p\u00f5him\u00f5tte viimine j\u00e4\u00e4tmete raamdirektiivi on praegu \u00fcsna viimases l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste faasis. Kui see vastu v\u00f5etakse, j\u00e4\u00e4b liikmesriikidele aega ligikaudu kaks aastat \u2013 eeldatavalt 2027. aasta keskpaigani \u2013 toojavastutuse s\u00fcsteem siseriiklikult luua ja kehtestada.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4bim\u00f5eldult \u00fcles ehitatud tootjavastutus loob mitmeid eeliseid \u2013 n\u00e4iteks motiveerib disainima ja tootma vastupidavamaid tooteid ning piirab \u00fcletootmist. Teiseks toob see mudel s\u00fcsteemi raha, mille abil innovatsiooni luua ja ka ringlussev\u00f5tu lahendusi arendada.<\/p>\n\n\n\n
Kas muutuse toob direktiiv v\u00f5i meie k\u00e4itumine?<\/strong><\/h2>\n\n\n\nRegulatsioonid seavad eesm\u00e4rgid ja m\u00e4ngureeglid, aitavad kaasa muutustele, aga tulemuse saavutamine on ikkagi turuosaliste endi k\u00e4tes. Oma osa saame teha ka meie tarbijatena. Meie m\u00f5tlemine ei tohiks l\u00f5ppeda korduskasutus- v\u00f5i j\u00e4\u00e4tmekonteineri kasti ees \u2013 peaksime suutma n\u00e4ha ka sealt ette- ja tahapoole.<\/p>\n\n\n\n
Iga\u00fcks meist saab l\u00e4bi m\u00f5elda, kui palju ja milliseid riideid, r\u00e4tikuid, linu ja muid tekstiile me tegelikult vajame, kuidas anda neile uus elu ja kuidas k\u00e4ituda ressursse s\u00e4\u00e4stvalt siis, kui tooted kasutamiseks enam ei k\u00f5lba. Iga\u00fcks saab raiskamise v\u00e4hendamiseks oma panuse anda.<\/p>\n\n\n\n
Kui soovid tekstiilitoodete ja -j\u00e4\u00e4tmete tuleviku teemal kaasa m\u00f5elda, tule kuulama konverentsil Impact Day 10.oktoobril kell 16 pealaval (Impact Stage) paneeli \u201eJ\u00e4\u00e4tmevaba riidekapp: kas oleme valmis rakendama j\u00e4\u00e4tmete raamdirektiivi?\u201c.<\/a><\/em><\/p>\n\n\n\n![\"KadrianJaagund-Ratasepp](\"https:\/\/d2ris6qfzcz0wn.cloudfront.net\/wp-content\/uploads\/sites\/13\/2024\/04\/20231005-ImpactDayPaev1-KiurKaasik-135-Kadrian-esineb-1024x576.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n
Lindstr\u00f6mis on see \u00fcks meie olulisi p\u00f5him\u00f5tteid \u2013 me ei tooda riideid lihtsalt lattu v\u00f5imalikku kasutajat ootama. Kui kliendi uuele t\u00f6\u00f6tajale ei leidu juba kasutusel olevatest riietest sobivat komplekti, valmistame vajalikud riided 48 tunniga.<\/p>\n\n\n\n
Vaja on ringlussev\u00f5tu v\u00f5imekust<\/strong><\/h2>\n\n\n\n\u00dchel p\u00e4eval j\u00f5uab aga iga r\u00f5ivas oma eluea l\u00f5ppfaasi. Siin p\u00f6\u00f6rdub k\u00fcsimuse teravik \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlusele ja ringlussev\u00f5tule, mis toimib t\u00e4na alles v\u00e4ga v\u00e4ikestes mastaapides.<\/p>\n\n\n\n
Kunstiakadeemia juhtimisel 2021. aastal l\u00e4biviidud uuringu kohaselt j\u00f5uab suur osa Eesti r\u00f5iva- ja tekstiilitootmises tekkinud j\u00e4\u00e4tmetest t\u00e4na pr\u00fcgilasse. Vaid 8% (2020. aasta andmetel 146 tonni) suunatakse taaskasutusse<\/a>. Valus k\u00fclg selle juures on, et t\u00e4na k\u00e4sitletakse taaskasutusena ka j\u00e4\u00e4tmete p\u00f5letamist energiatootmiseks \u2013 seega saab uue elu kaduvv\u00e4ike osa Eesti tekstiilij\u00e4\u00e4tmetest. Euroopa Parlamendi kodulehel toodud andmete j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6deldakse Euroopas uuteks riieteks \u00fcmber vaid 1% kasutatud riietest<\/a>.<\/p>\n\n\n\nLindstr\u00f6mi eluea l\u00f5petanud t\u00f6\u00f6riietest l\u00e4heb \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemisele ligi 90%. M\u00f6\u00f6dunud aastal suunasime Lindstr\u00f6mi Eesti \u00fcksustest \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlusele 54 tonni t\u00f6\u00f6riideid, mis moodustab kogu Eesti tekstiilij\u00e4\u00e4tmetest k\u00fcll vaid murdosa, kuid on siiski oluline samm, et inspireerida muutust. <\/p>\n\n\n\n
Eraldi k\u00fcsimus on see, mis \u00fcmber t\u00f6\u00f6deldud tekstiilist saab. V\u00f5imalusi mastaapseks \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemiseks on maailmas paraku veel \u00fcsna v\u00e4he. Meie partner Rester valmistab oma Soome tehases r\u00f5ivaj\u00e4\u00e4kidest uued kiud, millest valmistatakse isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele v\u00f5i uusi kangaid.<\/p>\n\n\n\n
Segamaterjalid takistavad taaskasutust<\/strong><\/h2>\n\n\n\nEt selline \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine oleks v\u00f5imalik, ei piisa vaid tekstiilide liigiti kogumisest. Probleemi lahendamise \u00fcks suur keerukus seisneb selles, et paljud riided koosnevad v\u00e4ga erinevatest materjalidest. Nende segamaterjalide eraldamine ja \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine kvaliteetseteks kiududeks pole suurtes mahtudes veel tehnoloogiale j\u00f5u- ja turule taskukohane.<\/p>\n\n\n\n
Segakoostise keerukusega maadleme ka Lindstr\u00f6mis, otsides lahendust porivaipade \u00fcmbert\u00f6\u00f6tluseks. Meie vastupidavatel vahetusvaipadel on kolm kihti: kummist aluskate, l\u00f5ngasegu ja neid kahte \u00fchendav vahekiht. Taolise algmaterjali \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine on suur v\u00e4ljakutse, kuid oleme teaduspartneritega lahendusele juba l\u00e4hedal.<\/p>\n\n\n\n
Tootjavastutus lisab t\u00f6\u00f6riistakasti olulise abin\u00f5u<\/strong><\/h2>\n\n\n\nTekstiilivaldkonna ja teaduse kiire areng lubab tulevikku siiski optimistlikumas valguses n\u00e4ha. Muutuste ja innovatsiooni soodustamiseks ja rahastamiseks kehtestatakse l\u00e4hitulevikus veel \u00fcks oluline uuendus \u2013 t\u00e4he\u00fchendiga EPR (Extended Producer Responsibility) <\/em>t\u00e4histatud laiendatud tootjavastutus.<\/p>\n\n\n\nSisuliselt t\u00e4hendab see, et tootja (v\u00f5i toote turuletooja) peab tagama tema turule lastud toodete kestvuse, kvaliteedi ja parandatavuse ning kasutatud toodete k\u00e4itlemise, kordus- v\u00f5i taaskasutamise v\u00f5i k\u00f5rvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud kannab tootja.<\/p>\n\n\n\n
Selle p\u00f5him\u00f5tte viimine j\u00e4\u00e4tmete raamdirektiivi on praegu \u00fcsna viimases l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste faasis. Kui see vastu v\u00f5etakse, j\u00e4\u00e4b liikmesriikidele aega ligikaudu kaks aastat \u2013 eeldatavalt 2027. aasta keskpaigani \u2013 toojavastutuse s\u00fcsteem siseriiklikult luua ja kehtestada.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4bim\u00f5eldult \u00fcles ehitatud tootjavastutus loob mitmeid eeliseid \u2013 n\u00e4iteks motiveerib disainima ja tootma vastupidavamaid tooteid ning piirab \u00fcletootmist. Teiseks toob see mudel s\u00fcsteemi raha, mille abil innovatsiooni luua ja ka ringlussev\u00f5tu lahendusi arendada.<\/p>\n\n\n\n
Kas muutuse toob direktiiv v\u00f5i meie k\u00e4itumine?<\/strong><\/h2>\n\n\n\nRegulatsioonid seavad eesm\u00e4rgid ja m\u00e4ngureeglid, aitavad kaasa muutustele, aga tulemuse saavutamine on ikkagi turuosaliste endi k\u00e4tes. Oma osa saame teha ka meie tarbijatena. Meie m\u00f5tlemine ei tohiks l\u00f5ppeda korduskasutus- v\u00f5i j\u00e4\u00e4tmekonteineri kasti ees \u2013 peaksime suutma n\u00e4ha ka sealt ette- ja tahapoole.<\/p>\n\n\n\n
Iga\u00fcks meist saab l\u00e4bi m\u00f5elda, kui palju ja milliseid riideid, r\u00e4tikuid, linu ja muid tekstiile me tegelikult vajame, kuidas anda neile uus elu ja kuidas k\u00e4ituda ressursse s\u00e4\u00e4stvalt siis, kui tooted kasutamiseks enam ei k\u00f5lba. Iga\u00fcks saab raiskamise v\u00e4hendamiseks oma panuse anda.<\/p>\n\n\n\n
Kui soovid tekstiilitoodete ja -j\u00e4\u00e4tmete tuleviku teemal kaasa m\u00f5elda, tule kuulama konverentsil Impact Day 10.oktoobril kell 16 pealaval (Impact Stage) paneeli \u201eJ\u00e4\u00e4tmevaba riidekapp: kas oleme valmis rakendama j\u00e4\u00e4tmete raamdirektiivi?\u201c.<\/a><\/em><\/p>\n\n\n\n<\/figure>\n\n\n\n
Lindstr\u00f6mi eluea l\u00f5petanud t\u00f6\u00f6riietest l\u00e4heb \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemisele ligi 90%. M\u00f6\u00f6dunud aastal suunasime Lindstr\u00f6mi Eesti \u00fcksustest \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlusele 54 tonni t\u00f6\u00f6riideid, mis moodustab kogu Eesti tekstiilij\u00e4\u00e4tmetest k\u00fcll vaid murdosa, kuid on siiski oluline samm, et inspireerida muutust. <\/p>\n\n\n\n
Eraldi k\u00fcsimus on see, mis \u00fcmber t\u00f6\u00f6deldud tekstiilist saab. V\u00f5imalusi mastaapseks \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemiseks on maailmas paraku veel \u00fcsna v\u00e4he. Meie partner Rester valmistab oma Soome tehases r\u00f5ivaj\u00e4\u00e4kidest uued kiud, millest valmistatakse isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele v\u00f5i uusi kangaid.<\/p>\n\n\n\n
Segamaterjalid takistavad taaskasutust<\/strong><\/h2>\n\n\n\nEt selline \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine oleks v\u00f5imalik, ei piisa vaid tekstiilide liigiti kogumisest. Probleemi lahendamise \u00fcks suur keerukus seisneb selles, et paljud riided koosnevad v\u00e4ga erinevatest materjalidest. Nende segamaterjalide eraldamine ja \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine kvaliteetseteks kiududeks pole suurtes mahtudes veel tehnoloogiale j\u00f5u- ja turule taskukohane.<\/p>\n\n\n\n
Segakoostise keerukusega maadleme ka Lindstr\u00f6mis, otsides lahendust porivaipade \u00fcmbert\u00f6\u00f6tluseks. Meie vastupidavatel vahetusvaipadel on kolm kihti: kummist aluskate, l\u00f5ngasegu ja neid kahte \u00fchendav vahekiht. Taolise algmaterjali \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine on suur v\u00e4ljakutse, kuid oleme teaduspartneritega lahendusele juba l\u00e4hedal.<\/p>\n\n\n\n
Tootjavastutus lisab t\u00f6\u00f6riistakasti olulise abin\u00f5u<\/strong><\/h2>\n\n\n\nTekstiilivaldkonna ja teaduse kiire areng lubab tulevikku siiski optimistlikumas valguses n\u00e4ha. Muutuste ja innovatsiooni soodustamiseks ja rahastamiseks kehtestatakse l\u00e4hitulevikus veel \u00fcks oluline uuendus \u2013 t\u00e4he\u00fchendiga EPR (Extended Producer Responsibility) <\/em>t\u00e4histatud laiendatud tootjavastutus.<\/p>\n\n\n\nSisuliselt t\u00e4hendab see, et tootja (v\u00f5i toote turuletooja) peab tagama tema turule lastud toodete kestvuse, kvaliteedi ja parandatavuse ning kasutatud toodete k\u00e4itlemise, kordus- v\u00f5i taaskasutamise v\u00f5i k\u00f5rvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud kannab tootja.<\/p>\n\n\n\n
Selle p\u00f5him\u00f5tte viimine j\u00e4\u00e4tmete raamdirektiivi on praegu \u00fcsna viimases l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste faasis. Kui see vastu v\u00f5etakse, j\u00e4\u00e4b liikmesriikidele aega ligikaudu kaks aastat \u2013 eeldatavalt 2027. aasta keskpaigani \u2013 toojavastutuse s\u00fcsteem siseriiklikult luua ja kehtestada.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4bim\u00f5eldult \u00fcles ehitatud tootjavastutus loob mitmeid eeliseid \u2013 n\u00e4iteks motiveerib disainima ja tootma vastupidavamaid tooteid ning piirab \u00fcletootmist. Teiseks toob see mudel s\u00fcsteemi raha, mille abil innovatsiooni luua ja ka ringlussev\u00f5tu lahendusi arendada.<\/p>\n\n\n\n
Kas muutuse toob direktiiv v\u00f5i meie k\u00e4itumine?<\/strong><\/h2>\n\n\n\nRegulatsioonid seavad eesm\u00e4rgid ja m\u00e4ngureeglid, aitavad kaasa muutustele, aga tulemuse saavutamine on ikkagi turuosaliste endi k\u00e4tes. Oma osa saame teha ka meie tarbijatena. Meie m\u00f5tlemine ei tohiks l\u00f5ppeda korduskasutus- v\u00f5i j\u00e4\u00e4tmekonteineri kasti ees \u2013 peaksime suutma n\u00e4ha ka sealt ette- ja tahapoole.<\/p>\n\n\n\n
Iga\u00fcks meist saab l\u00e4bi m\u00f5elda, kui palju ja milliseid riideid, r\u00e4tikuid, linu ja muid tekstiile me tegelikult vajame, kuidas anda neile uus elu ja kuidas k\u00e4ituda ressursse s\u00e4\u00e4stvalt siis, kui tooted kasutamiseks enam ei k\u00f5lba. Iga\u00fcks saab raiskamise v\u00e4hendamiseks oma panuse anda.<\/p>\n\n\n\n
Kui soovid tekstiilitoodete ja -j\u00e4\u00e4tmete tuleviku teemal kaasa m\u00f5elda, tule kuulama konverentsil Impact Day 10.oktoobril kell 16 pealaval (Impact Stage) paneeli \u201eJ\u00e4\u00e4tmevaba riidekapp: kas oleme valmis rakendama j\u00e4\u00e4tmete raamdirektiivi?\u201c.<\/a><\/em><\/p>\n\n\n\n<\/figure>\n\n\n\n
Tekstiilivaldkonna ja teaduse kiire areng lubab tulevikku siiski optimistlikumas valguses n\u00e4ha. Muutuste ja innovatsiooni soodustamiseks ja rahastamiseks kehtestatakse l\u00e4hitulevikus veel \u00fcks oluline uuendus \u2013 t\u00e4he\u00fchendiga EPR (Extended Producer Responsibility) <\/em>t\u00e4histatud laiendatud tootjavastutus.<\/p>\n\n\n\n Sisuliselt t\u00e4hendab see, et tootja (v\u00f5i toote turuletooja) peab tagama tema turule lastud toodete kestvuse, kvaliteedi ja parandatavuse ning kasutatud toodete k\u00e4itlemise, kordus- v\u00f5i taaskasutamise v\u00f5i k\u00f5rvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud kannab tootja.<\/p>\n\n\n\n Selle p\u00f5him\u00f5tte viimine j\u00e4\u00e4tmete raamdirektiivi on praegu \u00fcsna viimases l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste faasis. Kui see vastu v\u00f5etakse, j\u00e4\u00e4b liikmesriikidele aega ligikaudu kaks aastat \u2013 eeldatavalt 2027. aasta keskpaigani \u2013 toojavastutuse s\u00fcsteem siseriiklikult luua ja kehtestada.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4bim\u00f5eldult \u00fcles ehitatud tootjavastutus loob mitmeid eeliseid \u2013 n\u00e4iteks motiveerib disainima ja tootma vastupidavamaid tooteid ning piirab \u00fcletootmist. Teiseks toob see mudel s\u00fcsteemi raha, mille abil innovatsiooni luua ja ka ringlussev\u00f5tu lahendusi arendada.<\/p>\n\n\n\n Regulatsioonid seavad eesm\u00e4rgid ja m\u00e4ngureeglid, aitavad kaasa muutustele, aga tulemuse saavutamine on ikkagi turuosaliste endi k\u00e4tes. Oma osa saame teha ka meie tarbijatena. Meie m\u00f5tlemine ei tohiks l\u00f5ppeda korduskasutus- v\u00f5i j\u00e4\u00e4tmekonteineri kasti ees \u2013 peaksime suutma n\u00e4ha ka sealt ette- ja tahapoole.<\/p>\n\n\n\n Iga\u00fcks meist saab l\u00e4bi m\u00f5elda, kui palju ja milliseid riideid, r\u00e4tikuid, linu ja muid tekstiile me tegelikult vajame, kuidas anda neile uus elu ja kuidas k\u00e4ituda ressursse s\u00e4\u00e4stvalt siis, kui tooted kasutamiseks enam ei k\u00f5lba. Iga\u00fcks saab raiskamise v\u00e4hendamiseks oma panuse anda.<\/p>\n\n\n\n Kui soovid tekstiilitoodete ja -j\u00e4\u00e4tmete tuleviku teemal kaasa m\u00f5elda, tule kuulama konverentsil Impact Day 10.oktoobril kell 16 pealaval (Impact Stage) paneeli \u201eJ\u00e4\u00e4tmevaba riidekapp: kas oleme valmis rakendama j\u00e4\u00e4tmete raamdirektiivi?\u201c.<\/a><\/em><\/p>\n\n\n\nKas muutuse toob direktiiv v\u00f5i meie k\u00e4itumine?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
<\/figure>\n\n\n\n