Haigustekitajad levivad haigelt inimesest edasi nii pesemata käte, erinevate esemete kui ka riiete kaudu. Gripi ja teiste nakkushaiguste kõrghooajal on oluline, et tööandjad teeksid omaltpoolt kõik töötajate tervise hoidmiseks ja viiruste leviku vältimiseks. Lindströmi tootmiste juht Katrin Maisa annab nõu, kuidas tagada, et töörõivad oleksid puhtad ja töötajate tervis hoitud.

Me kõik teame, et haigused levivad näiteks köhimise ja aevastamise kaudu. Kuid paljudele tuleb üllatusena, et valesti hooldatud töörõivad võivad haiguste levikut suisa soodustada.

Tööandja roll tööriietega varustamisel

Esimene samm viiruste leviku takistamiseks on töötajate varustamine sobivate tööriiete ja isikukaitsevahenditega. Asutustes, kus töötajad vajavad töörõivaid, tuleb isiklik tööriietus tagada kõigile töötajatele – näiteks praktikantidele ja abistavale tööjõule.

„Tegelikult tuleb kahetsusväärselt tihti ette seda, et praktikal käivad tudengid peavad endale ise töörõivad hankima. Tööandjale võib see tunduda hea lahendusena, sest töörõivastele ja nende hooldamisele minev kulu pole nende kanda. Siiski tuleb silmas pidada, et sellise otsuse tõttu on töökeskkonnas palju inimesi, kes võivad endaga haigustekitajaid edasi kanda,“ sõnas Maisa.

Tema sõnul on ohukohaks ka see, et tudengid käivad tihti samaaegselt erinevates praktikaasutustes – nende isiklikud töörõivad koos seal pesitsevate haigustekitajatega rändavad ühest kohast teise. „Haiguste leviku takistamiseks on tööandja kohustus tagada kõigile ettevõttes töötavatele inimestele sobivad tööriided ja -vahendid,“ tõdes Maisa.

Tööriiete korrektne hooldus on tööandja vastutada

Tööriiete hooldus peab olema kvaliteetselt teostatud. Lindströmi hiljutisest uuringust tuli välja, et 93% inimestest arvavad, et nende tööriietus on pärast pesumasinas käimist puhas. Kuigi välimuse järgi võib tunduda, et kodus pesumasinast läbi käinud kittel või kombinesoon on taas plekitu, ei pruugi see siiski hügieeninõuetele vastata.

Tööriietuse pesemisel on oluline jälgida pesemistemperatuure ja kasutatavaid kemikaale, mis tagavad, et riietelt on eemaldatud kõik haigustekitajad. Kuigi paljud plekid tulevad ka leige veega pestes maha, siis madalatel temperatuuridel pestes võivad haigustekitajad kanduda üle teistele masinas olevatele esemetele või koguni pesumasinasse jääda.

„Tööstusliku pesu puhul kasutatakse vastavalt tööriide iseloomule kindlaid pesuprogramme ja sobivaid kemikaale, mis tagavad hügieenilise puhtuse. Igas valdkonnas on omad nõuded, mille täitmisel on mõistlik kasutada spetsialistide abi. Näiteks meditsiinisektoris peab tööriietele alati tegema desinfitseeriva pesu, et hävitada viirused ja bakterid,“ kommenteeris Maisa

Ka töötaja ise peab järgima hügieeninõudeid

Riiete hooldusprotsessi juures on oluline jälgida, et määrdunud riided oleksid puhastest eraldatud. Kasutatud rõivaid tuleks hoida eraldi konteineris ning puhtaid töörõivaid ei tasu hoida koos muude igapäevaste esemetega nagu telefon, kingad ja käekott. Ka seda nõuet järgitakse eriti rangelt just tervishoiusektorites, kuid seda tasub teadvustada igas hügieenilist puhtust eeldavas töökeskkonnas. Kõige õigem on hoida puhtaid riideid eraldi töörõivakapis, mis tagab nende puhtuse kuni kasutusele võtmiseni.

„Muidugi on olulised ka töötajate enda hügieenitoimingud. Näiteks peab iga töötaja teadvustama, et tööriietuses tööruumidest väljumine võib tähendada seda, et temaga koos sisenevad tööruumidesse hiljem väljas pesitsevad bakterid. Samuti tuleb töötajaid informeerida sellest, kui tihti ja kuidas pesta käsi, et vältida käte kaudu haigustekitajate edasi kandumist,“ lisas Maisa.

Seotud artiklid