Bakterid avalikes tualettruumides – uskumused, müüdid ja tõde

Artikkel , ,
Home / Artikkel / Bakterid avalikes tualettruumides – uskumused, müüdid ja tõde

Räpase WC külastamine on kindlasti ebameeldiv, kuid kui suurt ohtu tervisele bakterid tualettruumides tegelikult endast kujutavad?

Lindström viis sel aastal läbi uuringu, millest selgus, et koguni 64% vastanutest pigem kannatab koduni, kui külastab halvas korras tualetti. “Suur osa inimesi läheb ühiskasutatavasse tualettruumi vaid hädaolukorras ning selle põhjuseks võivad olla ka rahva seas levinud uskumused, mis ei pruugi alati tõele vastata,” kommenteeris Lindströmi ekspert Mari-Liis Paluoja.

Kui suurt ohtu bakterid avalikes tualettruumides tervisele kujutavad? Mis on müüt ja mis on tõde?Bakterid

Tualettruumiteenus ja tooted Kasu 1  Räpaselt prill-laualt võib haiguse saada

Müüt. 81% uuringus osalenud inimestest väldib avalikes tualettruumides kokkupuudet prill-laudade, käepidemete ja muude pindadega, et end tervist kahjustavate bakterite eest kaitsta. Ehkki mõte avaliku tualeti istme puudutamisest või sellel istumisest võib teid öökima ajada, pole need sugugi nii ohtlikud, kui arvata võiks. Tõenäosus, et prill-laual istumine võiks viia haigustesse nakatumiseni on väga madal, sest enamus soolehaigusi levib hoopiski pesemata käte kaudu.

 

 

  WC kõige mustemad kohad on käepidemed

Tõde. Kuigi sama mustaks peetakse ka WC-paberi rulli ümbritsevat kesta, võib siiski öelda, et käepidemed on ühed räpasemad kohad mistahes tualetis. Sulgemata kaanega tualetipotist vett lastes lenduvad bakterid kogu ruumis laiali ja pritsmed jõuavad nii seintele, põrandale kui ka muidugi käepidemele, mida päeva jooksul sadu või koguni tuhandeid inimesi katsub.

Otse bakteripesasse asetatud käed peab kindlasti peale tualettruumikülastust hoolikalt puhastama: selleks tee käed kuni randmeteni märjaks, lisa seepi ning asu käsi hoolikalt hõõruma. Käsi tuleks seebitada vähemalt 15 sekundit ning seejärel voolava vee all loputada.

 

 

  Kätepuhur võib nullida käte pesemise kasulikkuse

Tõde. Lindströmi uuring näitas, et 34% Eesti inimestest eelistab käte kuivatamiseks kasutada puhurit – kuigi see on mugav lahendus, peab arvestama, et paljud tänapäevased kuivatid puhuvad õhku masina sisemusest suunaga üles, mis lennutab igal kasutuskorral õhku, linkidele ja mööduvatele inimestele sinna eelmistest kasutajatest jäänud haigustekitajad.

Avalikus tualettruumis eelista alati kuivatamiseks puuvillast käterätirulli või selle puudumisel paberrätikut. Isegi kui käsi on pestud lohakalt, siis on võimalik paberi või puuvillase käterätirulliga korralikult kuivatades jätta 99,9% kätel leiduvatest bakteritest kuivatusvahendil.

 

Loe lisaks Lindströmi tualettruumiteenuse kohta:

 

Tualettruumide hügieen mõjutab ostukeskuse valikut

 

Parima kaitse annab hea kätehügieen

 

Kadrian Jaagund: Aitab paberrätikust! Kätekuivatus koormab liigselt keskkonda

Tualettruumiteenus

Uuri lähemalt hügieenilise kätekuivatuse lahenduse kohta

Seotud artiklid

Sildid:

#energia #hoolimine #hotellitekstiilid #hügieen #jätkusuutlikkus #kliendikogemus #kätekuivatus #käterätirull #mikroplast #nutikasladu #taaskasutus #tarneahel #tekstiilijäätmed #tualettruum #turvalisus #töörõivad #vaibateenus #vastutustundlikkus